Noorukieas koer ja tema hirmud

Loomaarst Anu Poopuu kirjutas noorukieaga kaasnevatest muredest, kasutades dr. Kathy Murphy koolitusmaterjali närvisüsteemi arengust noortel koertel.

MIKS NOORUKIEAS KOERAGA TULEB OLLA KANNATLIK JA HOIDA TEDA ENDISELT NAGU "VATI SEES"?

Kui sinu koer oli kutsikana enesekindel, aga noorukieas (u 6–18 kuud) muutus äkitselt kartlikuks, reageerivaks või „veidraks“, ei tähenda see, et koer oleks katki või et sa oled midagi valesti teinud. Väga sageli on põhjus aju arengus.

NOORUKIEAS KOER EI OLE VEEL TÄISKASVANU

Kuigi koer näeb noorukieas juba suur ja tugev välja, on aju alles arengus. Ajus toimuvad suured ümberkorraldused, eriti piirkondades, mis vastutavad:

emotsioonide reguleerimise,
hirmureaktsioonide,
enesekontrolli eest.

Seetõttu võivad reaktsioonid olla:

tugevamad kui varem,
ebaproportsionaalsed,
ettearvamatud.

MIKS HIRMUD TEKIVAD JUST SEL AJAL?

Noorukieas:

hirmureaktsioonid käivituvad kergemini,
stress püsib kehas kuni 2 x kauem kui kutsikal või täiskasvanud koeral,
koeral on raskem end „mõistusega maha rahustada“.

Näide: Asi, millest kutsikas varem rahulikult möödus (prügikott, langev leht, metallheli), võib noorukieas äkki tunduda hirmutav.

Hirmumälestused tekivad selles vanuses kiiremini ja püsivamalt kui muul ajal. Nö püsiv jälg halvast kogemusest salvestub ruttu ja teismelise ajul on raskem seda mälestust “üle kirjutada” või kustutada.

MIKS KOOLITUSMEETODITE MUUTMINE NOORUKIEAS EI OLE HEA MÕTE?

Kui koera käitumine muutub, on loomulik mõelda, et midagi peab teistmoodi tegema. Aga just noorukieas on meetodite muutmine sageli kahjulik.

1. Meetodite sage vahetamine võib tekitab lisa-segadust

Koera aju on niigi muutumises. Kui lisada:

uusi reegleid,
uusi treeningviise,
uusi nõudmisi,

siis suureneb koormus ja segadus.

👉 Mitmekesistamine ei ole alati areng – noorukieas võib see olla ülekoormav.

2. Karmid meetodid tugevdavad hirmumälu

Karmid või hirmu tekitavad meetodid:

tõstavad stressi,
pikendavad hirmureaktsiooni,
muudavad hirmumälestused tugevamaks ja püsivamaks.

👉 Noorukieas võib see jätta pikaajalise jälje, mis kandub täiskasvanuea käitumisse.

3. „Rohkem harjutamist“ võib anda vastupidise tulemuse

Kui koer on hirmul ja me:

viime teda korduvalt hirmu tekitava olukorra juurde,
ütleme „pole midagi, harjud ära“,

siis võib hirm hoopis süveneda.

Noorukieas aju ei õpi stressi all hästi.

MIDA TEHA SELLE ASEMEL?

✔ Jätka meetoditega, mis töötasid kutsikaeas

Kui kutsikaeas:

koer oli tasakaalus,
õppimine toimis,
suhe oli hea,

siis need samad meetodid on ka edaspidi õiged – isegi kui praegu tundub, et need „ei tööta“. Koer ei ole õpitut kaotanud – aju lihtsalt muutub.

✔ Sea esikohale rahunemine ja turvalisus

Kui koer ehmub:

eemaldu olukorrast,
anna aega rahunemiseks,
ära sunni peale „vaprust“.

Rahunenud aju õpib paremini kui stressis aju.

HEA UUDIS

Noorukiiga läheb mööda.

Enamik koeri, kellel on:

hea kutsikaea vundament,
rahulik ja järjekindel omanik,
stabiilsed ja tuttavad meetodid,

kasvavad enesekindlateks ja tasakaalukateks täiskasvanud koerteks – isegi kui noorukieas tundub kõik segane.

Kannatlikkus ja järjepidevus on noorukieas parim „treeningmeetod“.