Ilutulestik ja loomad

Kuidas aidata kartlikku looma pühadeperioodil.

Kuigi üha enam omavalitsusi loobub ilutulestikust, ei jää paugutamist kahjuks sugugi vähemaks. Amatöör-püromaanid on seda innukamad. Kahjuks ei toimu paugutamine vaid uus-aasta saabudes, vaid loomaomanikel tuleb ettevaatlik olla terve detsember ja pool jaanuarit takkapihta.

🙀 Kuidas looma helihirmu ära tunda?

Värisemine
Hingeldamine
Suurenenud ilavool
Haukumine, ulgumine, niutsumine
Stressile viitav kehahoid (lidus kõrvad, maadligi keha, saba jalge vahel) ja näoilme (pupillide suurenemine, pinges nägu)
Rahutus ja ringitammumine, rihmas tirimine või vastupidi – täielik tardumine
Peitu pugemine
Tuppa tungimine või vastupidi – kodust/aiast välja jooksmine. Müra eest põgenedes võidakse hüpata läbi akna või üle kõrge aia, närida läbi uks või puuri trellid
Toidust keeldumine (isutus)
Kontrolli kaotus põie ja soolestiku töö üle
Varasemate probleemkäitumiste süvenemine
Omanikult abi otsimine: pingsalt silma vaatamine, vastu surumine, peale hüppamine, haukumine, lakkumine.

🧰 Kuidas looma aidata, kui ta kardab müra?

Hirmu ei saa „ära keelata“. Loom ei käitu niimoodi meelega – tal puudub kontroll oma emotsioonide üle. Abistamisvõtete hulk ja valik sõltub probleemi raskusastmest. Kui tegemist on kergekujulise hirmuga ja loom suudab leida kompenseerimiseks strateegiaid, tuleb neid soodustada ja vältida negatiivsete mälestuste lisandumist ning kuhjumist.

Rasketel juhtudel tuleb tegevusplaani kaasata ka toidulisandid ja/või ravimid.

1) Jää koju

Kartlikul loomal on kodus kõige parem. Ei maksa teda külla kaasa võtta või veel vähem ilutulestikku vaatama viia. Samas ei tohi sellist looma üksi jätta, seega keegi peab end ohverdama ja loomaga koju jääma.

2) Turvaline koht

Lase loomal valida, kuhu ta tahab varjuda (kapid, vannituba, diivanialune, puur).
Ära keela seda – see on tema turvaruum. Hoolitse, et tee sinna oleks alati avatud.

Muuda see koht mugavaks, pane sinna tekid, pesa, lemmikmänguasi, vett ja süüa ning võimalusel kasuta liigispetsiifilisi feromoone, mis vahel aitavad rahuneda.

3) Summuta heli

Mängi muusikat/telekat, kasuta valget müra (tavalised kodused helid, millega loom on harjunud), sulge aknad ja tõmba ette kardinad.

4) Ära karista, vaid ole toeks

Hääle tõstmine, keelamine ja „ignoreerimine“ suurendavad ärevust. Loom ei kontrolli oma reaktsioone – tal on päriselt hirm. Ole loomale toeks, kuid seda võimalikult rahulikult. Ka üleliia sagimine-sebimine looma ümber või talle tavapäratu/ebamugav tähelepanu (a la kussutamine ja konstantne verbaalne lohutamine) võib loomas ärevust kasvatada.

5) Positiivsed tegevused

Kui loom suudab, täida tema aega mängu ja maiustega, kasuta toiduga täidetavaid mänguasju aja veetmiseks ja tähelepanu kõrvale juhtimiseks, närimiskondid ja lakkumismatid või nuuskimismatid ja - harjutused aitavad tekkivaid emotsioone kehast läbi lasta. Kindlasti võib ka käest maiuseid pakkuda (kassidele nt kreemmaiuseid).

Kui loom teab, mis on lõõgastusharjutused, siis võib nendest olla samuti palju abi. Rahunemine ja lõõgastumine meeldivas pesas ja kohas loob turvatunnet.

6) Võimalikult tavapärane rutiin pühade perioodil

Loomad armastavad rutiini. Äreva ja kartliku koera/kassi puhul on see päevselge, aga ka tugeva närvisüsteemiga tüüp võib pea kaotada, kui terve nädala käib tavaelule mitte sarnanev tants ja trall. See kõik ongi üsna stressirohke – rikutud režiim, võõrad inimesed käivad edasi-tagasi, meelierutavad toidulõhnad igal pool. Ärgem siis tehkem seda aega neile veelgi raskemaks. Igapäevaelu võiks olla nii tavaline kui alati – jalutuskäigud, mängud, toit jne. Samas õues tuleks pühade perioodil käia varakult, enne ilutulestiku algust ja kindlasti rihma otsas. Koera ei tohiks sel perioodil mingil juhul lahti lasta ning turvakaalutlustel peaks olema kasutusel nii rihm kui traksid, kuhu igaks juhuks omaniku telefoninumber kirjutatud. Pidage meeles ka kiip ja register kontrollida! Vajadusel võib jalutuskäigu hoopis asendada nuuskimise, preemiapõhise treeningu või mõne muu toreda tegevusega kodu lähedal.

7) Vajadusel ravimid

Foobilise ja paaniliste käitumise korral on nii toidulisanditel kui ka ravimitel oluline koht ärevuse ja paanika vähendamisel ning seeläbi looma tervise ning heaolu parandamisel. Vajadusel võiks ärevust vähendavaid ravimeid hakata andma paar päeva enne aastavahetust. Nende kasutamine tuleks koera „perearstiga” läbi arutada.

Enamasti paukude hirmu korral saab kasutada kiire- ja lühitoimelisi ravimeid. Kroonilise hirmu korral kasutatakse pikaajalisi ravimeid või kombineeritud skeemi.

Ravimite eesmärk on kaitsta looma aju tugevate traumaatiliste kogemuste eest ning läbi hirmu ja ärevuse vähendamisele luua soodne pinnas eelkirjeldatud haldamise ja abistamise võtetele, rahunemisele ning õppimisele.