Hirm, ärevus ja foobia

Hirm, ärevus ja foobia

Loomaarst Anu Poopuu selgitas hirmu, ärevuse ja foobia erinevust

🐾 Hirm, ärevus ja foobia

Iga loom tunneb hirmu ja ärevust – see on täiesti normaalne ja loomulik osa elust. Kuid vahel muutub hirm liiga tugevaks, liiga sagedaseks või hakkab loomale tõsiselt halvasti mõjuma. Siis vajab ta meie abi.


🧠 1. Miks hirm ja ärevus on loomale raske?

Sageli jääb loomale arusaamatuks sündmuse sisu ja kontekst ning arusaamatu teeb ettevaatlikuks või paneb muretsema. Loom ei saa öelda: “Ma kardan”. Ta näitab seda keha ja käitumisega:

  • hingeldamine, lõõtsutamine
  • värisemine ja tardumine
  • pinges ja madal kehahoid, hiiliv kõnd, peitumine
  • niutsumine / mjäugumine, häältisemine, haukumine
  • suurenenud aktiivsus - edasi-tagasi jooksmine, kraapimine, uste ja inimeste najale hüppamine, lakkumine jne


Kui hirm või ärevus kestab kaua või kordub tihti, muutub loom sisemiselt „valveloleku režiimi“ ja see on väga kurnav. Hirm ja ärevus ei ole trots ega „halvasti käitumine“ – tegemist on looma emotsionaalse kannatusega. See mõjutab tema:

  • und
  • söögiisu
  • õppimisvõimet
  • tervist
  • üldist heaolu


🐕‍🦺 2. Mis vahe on hirmul ja ärevusel?

Hirm

Tekib siis, kui loom näeb midagi, mis tundub ohtlik: pauk, teine koer, äkiline liigutus. See on kohene reaktsioon.

Ärevus

On ootus hirmule: “Mis siis, kui midagi juhtub?”.
Ärevuses loom on pidevalt valvel, isegi siis kui midagi ohtlikku ei ole.

👉 Mõlemad võivad loomale olla väga kurnavad.


🩺 3. Valu ja käitumisprobleemide seos

Paljud loomad, kes näivad „ärevad“ või „reaktiivsed“, tegelikult kogevad valu. Koer või kass ei näita valu alati lonkamise või nutmisega. Sageli on märgid väga varjatud:

  • muutub ärevamaks
  • kardab helisid rohkem
  • reageerib teistele loomadele teravalt
  • ei taha puudutust

Uuringud näitavad, et kuni 80% käitumisprobleemidest võib olla seotud valuga (nt artriit, hambavalu, kõrvavalu). Kui valu ei ravita, võivad hirmud ja ärevus süveneda.


🌩 4. Helitundlikkus, helide hirm ja foobia

Loomad kuulevad palju paremini kui inimesed. Mõni heli, mis meile tundub nõrk, võib loomale olla väga tugev või isegi valus. Osad helid, mida loomad kuulevad, on meile täiesti tajumatud. Samuti ei suuda nad sageli mõista ja seostada meie jaoks arusaadava sündmusega. Paljude helide juurde kuuluvad ka visuaalsed ärritid või lõhnad, mis võivad tugevdada ja kaasa tuua negatiivseid seoseid.

Mis on helifoobia?

Foobia tähendab äärmuslikku hirmureaktsiooni, mis tekib isegi väikese või kauge heli peale. Loom võib:

  • väriseda
  • peituda
  • proovida põgeneda (ka aknast!)
  • kaotada kontrolli keha üle ja teha hädasid
  • kaotada söögiisu
  • muutuda täiesti tardunuks

Foobiat ei saa „välja treenida“ või „ära keelata“. Loom ei käitu niimoodi meelega – tal puudub kontroll oma emotsioonide üle.